Mida Draghi otsus tähendab?

Kuigi euroala majanduskasv tugevneb ja laenuaktiivsus paraneb, nähakse, et seniste rahapoliitiliste sammudega ei suudeta hinnakasvu soovitud 2% lähedale viia. EKP prognoosi järgi jõuab tarbijahinna kasv 2017. aastaks (keskmiselt) alles 1,6 protsendini.

Aeglase hinnakasvu või deflatsiooni taga on valdavalt madal nafta hind, samas kui baasinflatsiooni (kust on välja jäetud energia- ja töötlemata toiduainete hinnad) juures on näha juba tagasihoidlikku kasvu. Kui vaadata tootjahindu, siis nende langus on euroalal viimastel kuudel isegi süvenenud. Tootjahindade alanemine kandub ka tarbijahindadesse ning pidurdab nende kasvu taastumist. Madalad energiahinnad vähendavad aga ettevõtete kulusid ja toetavad tarbimist ning koos sellega euroala majanduskasvu.

Lisaks energiahindadele on inflatsiooni aeglustumise taga ka kaubanduse, tööjõu ja finantsturgude suurem integratsioon maailmas. Arenenud tööstusriikide kaubandus- ja ärisuhted madalamate hindadega tärkavate turgudega on viimase paari aastakümne jooksul oluliselt suurenenud, kuigi ka mitmete tärkavate turgude hinnatase konvergeerub tööstusriikide omaga. Seetõttu on üksikutel keskpankadel rahapoliitika toel inflatsiooni kiirendada raskem.

Eestis laenukasvu toetanud

Küll otseselt mitte negatiivne üleööhoiuseintress, kuid madalad intressid iseenesest on Eestis laenukasvu toetanud. Meie ettevõtete ja eraisikute laenuportfell kasvab aastases võrdluses juba mõõduka 3-4protsendise tempoga. Samas on ettevõtetesektori investeeringud languses. Paljude ettevõtete tööjõukulud on liialt kõrgele tõusnud, mis on nende kasumlikkust alandanud. Ilma nõudluse ja hindade kasvu väljavaateta, mis parandaks ettevõtete käivet, on neil raskem investeerida. See käib põhimõtteliselt kõikide euroala riikide kohta, et majanduse tugevdamisel ning kasvu kiirendamisel ei tohiks jääda lootma üksnes rahapoliitika toele, vaid riikidel endil tuleb kindlamal sammul teha struktuurireforme.

Kui varaostuprogrammidega loodetakse tuua rohkem raha reaalmajandusse, siis on madalate intressimääradega liikunud tegelikult palju raha ka varadesse, sh kinnisvarasse ja väärtpaberiturule, ning seal hindu kergitanud. Samuti on see ajendanud välja võtma rohkem dividende. Raha paigutamist varadesse  soodustavad ka madalad hoiuseintressid.

Euro hakkas nõrgenema

Euro hakkas pärast oktoobrikuist EKP koosolekut, kus Draghi teatas keskpanga võimalikust rahapoliitika lõdvendamisest, taas kindlal sammul nõrgenema. Selle põhjuseks oli ootus, et turuintressimäärade langus süveneb euroalal ning need püsivad madalal tasemel veel pikemat aega, samal ajal kui USA Föderaalreserv hakkab tõenäoliselt juba sel kuul oma baasintressimäärasid tõstma. Kuna turud ootasid EKP-lt agressiivsemat rahapoliitika lõdvendamist, siis euro tugevnes eile järsult. Kui EKP oleks otsustanud varaostuprogrammi mahtu suurendada, oleks euro kurss tõenäoliselt kindlamalt allapoole liikunud.

Nõrgem euro toetab eksporti ja koos sellega majanduskasvu, samal ajal on nõrk euro pidurdanud hinnalangust. Senikaua kui EKP varaostuprogramm on jõus, Föderaalreservi otsusel euroala turuintressidele olulist mõju ei tohiks olla.

Ehk siis –  euroalale jäävad ülimadalad intressid veel pikemaks ajaks.